Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatuse arutelul võttis EKRE nimel sõna saadik Arvo Aller, kes tegi ettepanku see eelnõu tagasi võtta.

Arvo Aller: „Maamaksu summa aastaseks kasvuks võib kehtestada 10–100%.

Mis on kõige kurvem? Nii nagu aasta tagasi, hakkas see trall peale maksumuudatuste ja eelarvega täpselt samamoodi ilma väljatöötamiskavatsuseta, kusjuures väljatöötamiskavatsuses või seletuskirjas on kirjutatud, et see puudutab 520 000 maaomanikku või leibkonda. See on väga suur hulk inimesi. Aga nendele piirangute ja maksu kehtestamine ei vääri seda, et teha väljatöötamiskavatsus, küll on öeldud, et hakatakse järelhindamist tegema ning järelhindamise kaudu püütakse leida need lahendused, kas asi läks õigesti või ei läinud õigesti.

No ausalt öeldes, maamaks moodustab 2,5% suurusjärgus kohaliku omavalitsuse eelarvest, mis tundub küll marginaalne, kuid see on summa, mis on võimalik kohalikul omavalitsusel kokku korjata, nii et saab teha olulisi asju kohaliku omavalitsuse piirides. Samas siin seletuskirjas on öeldud ka seda, et kuna nüüd oli 1. juuli vaja teha otsus ära maamaksu tõusuks, siis nüüd viiakse see 1. oktoobri peale. Ja põhjendus on see, et omavalitsus saab arvestada rahandusministeeriumi maksuprognoosi, mis on väga korrektne, ja on veel täiendused ning ka riigieelarve kulu ootustega. Ehk juba siis riik annab omad ootused kohalikule omavalitsusele, millised kulud ta saab kaela ja kui palju on vaja tõsta maamaksu, et need kulud saaks kaetuks. Ja siis sellest lähtuvalt saab seda öelda, et see on järjekordne raha otsustamise, või ütleme, raha koorimise meetme veeretamine kohalikule omavalitsusele, et valitsus ei peaks tegelema raha leidmisega omavalitsusele ja sellest tulenevalt saab ta käed sellest puhtaks pesta.

Mis oli selle eelmise maamaksuseaduse muutmise tulemus, oli see, et paljudes omavalitsustes vähenes maamaksu laekumine, ja vähenes selle tõttu, et see paljukiidetud kalkulaator, mis oli rahandusministeeriumi ja maksuameti kodulehel, ei töötanud. Kui omavalitsused tegid need otsused ära ja kalkulaatori viga tuli välja, siis omavalitsuse ametnikele öeldi, et juhtus apsakas, pole midagi teha, peate sellega harjuma. Nii et seal tuleb tuhka pähe raputada ka kalkulaatori väljatöötajatele ning sellest tulenevalt ka ministeeriumile.

Ettepanekute osas, mis küsiti huvigruppidelt, on äärmiselt kahetsusväärne, et huvigruppide kaasamisel jäeti välja Eestimaa Talupidajate Keskliit ja erametsaliidu esindajad. Küll läbi põllumajandus-kaubanduskoja see info nendeni jõudis, aga sellist otsest kaasamist seal ei rakendatud.

Ja see on ehe näide, et talupidajate keskliit, üks toidujulgeoleku tagajaid ja põllumeeste esindajaid, oli sellest välja jäetud ning sellest lähtuvalt nad ei saa kuidagi sellega rahul olla.

Eelkõnelejatest oli see, et tegelikult maamaksu muudatus annab täiesti uue signaali, näitab seda, et kes oma omandit kõrgete maksude tõttu pidada ei suuda, see müügu see ära. Noh, tegelikult ka põllumeeste esindajad on öelnud, et suure rahakotiga väliskapital on juba ostuvalmis ning valmis omandama kõik need maad, mille pealt maaomanikud ei suuda maamaksu maksta. Kui me räägime kaitsetahtest ja kaitsejulgeolekust, siis tegelikult toidujulgeolek on ka üks prioriteetsemaid. Kui ikkagi sõduril on kõht tühi ja sõjaväelasel kõht tühi, siis ta ei ole võitlusvõimeline. Ja sellega me tagamegi, maamaksu tõusuga me loome kahjuks tagurpidi pretsedendi, et jääb toidu tootmine vähemaks, toidujulgeolek, Eesti puhas toit ei jõua ka kaitseväes olevatesse inimestesse.

Minu arust on väga ilusti välja toodud siin kooskõlastustabelis põllumajandustootjate seisukohad, mis ütlevad, et põllumajandustootjatele maa rendihinna kasv tuleb märgatavalt suurem, kuna maaomanikul on õigus tõsta rendihinda maamaksu summa võrra ning see mõjutab nii majanduslikku hakkamasaamist kui ka toiduainete hindade kallinemist. Kui me räägime siin ühisest põllumajanduspoliitikast ja selle nõndanimetatud positiivsest mõjust, mis peaks katma nii rendihindade tõusu, maamaksu hinna tõusu, siis see on väga lühinägelik ja seda kindlasti ei näita praegune edasine tendents. Põllumehed on selles suhtes äraootaval seisukohal oma pikaajaliste investeeringute ja ettevõtlusotsuste tegemisel, mis näitab seda, et riigi tahe oma inimeste eest seista ei ole tõsiselt võetav.

Mis puudutab veel maakodualuse maa maksu, see on circa 520 000 omanikku. Nagu me teame, meil on vaja remontida elamuid. Nii nagu on välja toodud, et eestlaste kodud on remondivõlas ja ootavad massilist rekonstrueerimist energiatõhusateks, mis nõuab veel lisaraha. Kodukulud on muutunud väga kõrgeteks ning omanikke koormatakse ka kõikide muude koormistega.“

свернуть