Hommikusöök umbes 2000 aastat tagasi künnipäeval. Vestluses kasutatakse hilisläänemeresoome algkeelt. See on eesti keele ja teiste läänemeresoome keelte ühine eelkäija, mille on taasloonud keeleteadlased.

Paari tuhande aasta taguse eesti keele kohta saab teha vaid oletusi, sest esimesed säilinud tekstid pärinevad 16. sajandist. Et siiski saada aimu kaugemast minevikust, on keeleteadlased võrrelnud meie sugulaskeeli ning jõudnud arusaamani sellest, milline võis olla nende ühine algkuju. Üks rekonstrueeritud keelekujusid on läänemeresoome algkeel, tänapäevaste läänemeresoome keelte (soome, karjala, lüüdi, vepsa, isuri, vadja, põhjaeesti, lõunaeesti, liivi) ühine eelkäija.

Klippides on kasutusel hilisläänemeresoome algkeel, milles on veel toimumata hulk muutusi, mis andsid eesti keelele selle tänapäevase näo. Enne häälikukadusid olid sõnavormid pikemad (nt 𝑠𝑜̈𝑜̈𝑚𝑎̈ℎ𝑒𝑛 ‘sööma’, 𝑎𝑏𝑖𝑡𝑡𝑎𝑡𝑎𝑘 ‘aidata’, 𝑝𝑒𝑡𝑡𝑎̈𝑏𝑖 ‘petab’, 𝑒𝑡 𝑛𝑎̈𝑔𝑒𝑘 ‘(sina) ei näe’, 𝑜𝑑𝑜𝑡𝑡𝑎𝑗𝑖𝑛 ‘ootasin’, 𝑝𝑒𝑟𝑒ℎ ‘pere’, 𝑚𝑒𝑒ℎ𝑒𝑛 ’mehe’, 𝑡𝑜̈𝑜̈𝑑𝑎̈ ‘tööd’, 𝑙𝑒𝑒𝑚𝑒ℎ𝑒𝑛 ‘leende e suppi’, 𝑚𝑒𝑖𝑙𝑙𝑎̈ ‘meil’, 𝑡𝑜̈𝑜̈𝑡𝑡𝑎̈𝑘 ‘tööta’, ℎ𝑒𝑟𝑛𝑒ℎ𝑖𝑡𝑎 ‘herneid’). Paljud sulghäälikud olid veel nõrgenemata (nt 𝑎𝑡𝑟𝑎𝑛 ‘adra’, 𝑣𝑎𝑘𝑎𝑡 ‘vakad’, 𝑝𝑜𝑖𝑘𝑎𝑛𝑖 ‘mu poeg’, 𝑡𝑢𝑙𝑜̃𝑏𝑎𝑡 ’tulevad’, 𝑎̈𝑙𝑘𝑒𝑡 𝑚𝑎𝑘𝑎𝑡𝑘𝑜̃𝑡 ’ärge magage’), laadivahelduslike sõnade nõrgas astmes oli veel sulghäälik (nt 𝑘𝑢̈𝑛𝑑𝑖𝑛𝑝𝑎̈𝑖𝑣𝑎̈ ‘künnipäev’, 𝑝𝑜̃𝑙𝑑𝑜𝑙𝑙𝑜̃𝑛 ‘põllule’, 𝑠𝑖𝑔𝑎𝑛𝑠𝑎𝑝𝑎 ‘seasaba’, 𝑘𝑜𝑟𝑑𝑎𝑠𝑠𝑎 ‘korras’). Keeles valitses vokaalharmoonia: kui esisilbis kasutati eesvokaale, pidid need olema ka järgmistes silpides (nt 𝑝𝑒𝑠𝑎̈𝑠𝑡𝑎̈ ‘pesast’, ℎ𝑢̈𝑣𝑎̈𝑡 ‘head’), samamoodi oli tagavokaalidega (nt 𝑙𝑎𝑝𝑠𝑜̃𝑡 ‘lapsed’, 𝑘𝑢𝑢𝑙𝑜̃𝑘 ‘kuule’).

Teksti autor Annika Viht, konsultant Iris Metsmägi.
Osades: Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi.
Meeskond: René Vilbre, Ester Urbala, Jaana Ratas, Karoliina Kull, Anu Lensment, Gristina Pahmann, Kaia Pihlak, Ants Martin Vahur, Karl Hallik, Tõnu Simm, Kristjan Süvaorg, Petr Sushkov, Ave Kuik, Gertrud Kinna, Heiki Soomre, Kertu Piits, Ando-Siim Kuldkepp, Danek Kaunissaare, Kairit Leibold, Gerly Tuisk, Helen Valkna.
Täname: Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, TLÜ arheoloogia teaduskogu, TÜ Postimehe Noor-Eesti grant, Rõuge muinastalu, Eesti Vabaõhumuuseum, Edvards Puciriuss.

свернуть