Kõik saame murelipuudeks sooja sinise laatuse all.

Murelikroon saab me huultest, sõrmed murelijuurteks all.

Pungad hõõguvad õiteks meie murelipuul, murelipuul,

nende heledas õites,vaeve, väsimust võites.

Heledalt naerab me tuttav tuul.

Muld vajub naerus suule, soojaks suulduseks liigini.

Muld tuleb põskede juurde, maaks me uuesti sünnime nii.

Imesid sünnib, jälle tuul hellalt ja soojalt silitab meid,

unustust meile sülle, rõõmu lastele sülle,

suhust suuri ja mahalseid mureleid.

Kõik saame murelipuudeks. Ükskõik kus me teed ka ei käi.

Ja meie naerustest suudest maa saab õitsevaid mureleid täis.

Maa saab õitsevaid lilli ju täis.

свернуть