Nüüd on siis ka see laul mind mitmel moel kõnetanud ja kuna selles on juttu ka neiust, keda seitse valget kivist inglit on isa juurde juhatanud, siis otsustasin selle laulu oma isa sünniaastapäevaks ( 22 september) ka ära laulda ja salvestada. Isa on küll juba 1981 aastast seal inglite juures ja pole teada, kui palju tal neid ingleid seal ümberringi on!?
Päris paljud inimesed on mulle öelnud, et ma olen ingel. Tiibu mul küll pole ja ega ma seda kinnitada ega ka ümber lükata ju kuidagi ka ei saa. Las igaühele jääda tema arvamus.
Ma ise arvan, et inglid ikka selles ilmas ringi ei liigu. Ja ega ma oma skorpioni astlakest ka hüljata saa, sest päris palju on ka neid, kes sellele peale astuvad ja siis tuleb seda ju ka kasutada.
Aga laulu sõnadega haakub ka mu viimase eksi öeldu, kes on nüüdseks ise siit ilmast juba lahkunud ja ma pole kindel, et inglid teda oma hoole alla võtsid. Aga umbes aasta pärast lahutust üllatas ta mind järgmiste sõnadega:
"Mary, ma olen jõudnud selgusele, et sa oled mitte inimene, vaid ingel kusagilt teiselt planeedilt siia maa peale saadetud. Sul on kõiges õigus, mis sa räägid aga häda on selles, et inimesed sellel planeedil ei saa sinu sõnadest aru, kuna sa räägid mingis teises, meile tundmatus keeles. Minuni on sinu sõnumid nüüd lõpuks jõudnud aga paljudele ei jõuagi need kohale, sest nad ei mõista sinu keelt".
See haakub nüüd laul sõnadega " polnud üldse sedamoodi, et ta elada võiks siin"!
Ma arvan, et ma siiski elan veel siin, kuigi käisin vist hiljuti kusagil mujal korraks ära, millest ma ei mäleta aga siin ilmas midagi. Kummaline reis oli ja kummalised järelmõjud ilma mäluta. Ju ma siis olen kusagilt mujalt planeedilt siia sattunud.

свернуть